Inimese elutee kujundajad

Inimese eluteed kujundavad:

• pärilikkus - saame oma vanematelt kromosoomidega. Inimene saab kaasa 23 kromosoomi isa spermist ja 23 kromosoomi ema munarakust.Koolieas tähendab pärilikkus ennekõike õppimisvõimet. Geenidega võib kaasa saada:keelelise võimekuse, loogilis-matemaatilise võimekuse, muusikalise võimekuse, kehalise võimekuse, enesetunnetamise võimekuse, suhtlemisvõimekuse, naturalistliku võimekuse, ruumilise võimekuse.
• keskkond - milline on elu sinu ümber, kes on su sõbrad, milline on su kodus ja millised on su vanemad, milline on sinu kool.
• inimese enda tahe
• inimese valikud

KES OTSUSTAB SINU ELU TÄHTSAMAD TEGURID?

               SINU ÕPITULEMUSED, SINU SÕBRAD. SINU TEGEVUSE, SINU ELUKOHA

KUIDAS ISE ENDA ELUTEED KUJUNDADA?

              INIMENE PEAB ISE USKUMA JA TAHTMA, SEADMA EESMÄRKE JA TEGEMA TEADLIKKE VALIKUID OMA UNISTUSTE TÄIDEVIIMISEKS. 

Tähtsamad sündmused inimese eluteel

• Inimese sünd on suur ja ilus sündmus. Eriti rõõmustavad lapse vanemad, aga rõõmsad on ka kõik sugulased, sõbrad ja tuttavad. Laps saab endale nime ja edaspidises elus on sellel päeval tema sünnipäev.
  Sünnipäeva tähistavad inimesed läbi elu. Tähtsamaid sünnipäevi, selliseid mis lõpevad viie või nulliga, nimetatakse juubeliteks.
  
  
  
• Järgmised tähtsamad sündmused inimese elus on kooliminek ja kooli lõpetamine. Neid sündmusi võib järjestikku olla kohe mitu korda, sest tarkust kogutakse mitmeid aastaid ja mitmes koolis. Algul põhikool, siis gümnaasium ja ülikool. Õpitakse isegi tööl käimise ajal. Öeldakse, et inimene õpib kogu elu.

• Järgmine tähtis samm inimese eluteel on pere loomine. Kui noormees ja neiu teevad pulmad, siis nad abielluvad ja neist saab abielupaar. Tavaliselt võtab naine endale ka mehe perekonnanime. Kuid tänapäeval ei kiirusta noored inimesed kohe abielluma, vaid elavad koos ilma abiellumata. Siis nimetatakse seda vabaabieluks. Sellisel juhul on ka naisel-mehel erinev perekonnanimi.
  

• Järgnevalt sünnivad perre lapsed. Ema-isa ülesanne on nüüd nende õpetamine ja kasvatamine ning koolitamine, kuni nad oma elu hakkavad elama. Siis on vanemad juba vanad ja lapsed hoolitsevad omakorda nende eest.
  

• Inimese elutee lõpeb surmaga. Keegi meist ei ela igavesti, kord saame me vanaks ja siis saab elutee otsa. Mõnikord võib elutee lõppeda ka õnnetuse tõttu. Surnud inimesega jäetakse hüvasti matustel. Seejärel maetakse kirst või tuhaurn kalmistule ehk surnuaeda.

  

 

Lisa lugemist: AJALOOST

Kristlikul ajal puhastas ristimine või palve lapse ja liitis ta ühiskonnaga. Katsikul käimine ja hambaraha maksmine viitas ühiskonna soovile võtta uus tulija omaks.

Rinnast võõrutamise järel, oli 1-2aastane laps iseseisev isik. Kõndimine ja rääkimine tegid temast mänguealise. Varajane lapsepõlv ulatus 7aastani. Lapselt ei oodatud enne seda töö tegemist ja karistused olid leebed. 12 aastasena siirduti noorusesse. Laps oli nüüd sugu omav olend. Õed ja vennad ei tohtinud magada kõrvuti/koos. Algas töö ja täiskasvanuks kasvamine. Isad õpetasid poegi ja emad tütreid.

Noorusesse kuulus armulaual käimine 15-16 aastasena, kuhu pääses, kui tundsid ristiusu põhiteadmisi/tõdesid. Täisea mõõdupuuks peeti teatud oskuste valdamist. Poisi kõlblikkuse prooviks oli ree painutamine, vitsa panek toobrile, kirvevarre voolimine ja aiateiba käsitsi teritamine. Tüdrukutelt nõuti kõiki naistele omaste käsitööde tegemist.