Minapilt (30.oktoober)

Teema MINA

Mõisted:

Minapilt - ettekujutus iseendast ja koosneb teadmistest iseenda kohta. Väljendab enesehinnangut.

Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul  ja muutub läbi elu.

Minapildi kujunemine

elusündmused, inimesed, kellega kokkupuututakse, inimene ise kujundavad minapilti. Seega minapilt võib muutuda märkamatul,t aga võib ka ise sihipäraselt end kasvatada ja kujundada.

Minapilt kujuneb tegevuses, vestluses, välimuses

Minapildil on 2 komponenti: hinnanguline ja kirjeldav

Hinnanguline komponent väljendab sinu suhtumist iseendasse (enesehinnang). NÄITEKS ma meeldin endale, kuna tegelen koduloomadega.

Enesehinnang on inimestel erinev väga madalast-väga kõrgeni välja.

See kuidas sa endasse suhtud sõltub palju sinu elust ja sellest kes sind ümbritsevad..

See kuidas sa ennast hindad on näha sinu tegevustes, mõtlemises, suhetes, eesmärkides ja kuidas sa toimetuled jne.

Kõrge enesehinnanguga (ma saan sellega hakkama, pean saama, ma olen ilus, nad ei naera minu üle) inimene suhtub endasse paremini kui madala enesehinnanguga (ma ei saa hakkama, olen kole, nad naeravad kindlasti minu üle).

ENESEHINNANGUT ON VÕIMALIK ISE KUJUNDADA. 

 

Kirjeldav komponent koosneb sinu teadmistest iseenda kohta. NÄITEKS ma tegelen koduloomaga ehk siis kes ja milline ollakse.
Saab kirjeldada erinevalt: vaata lk29

MINAPILT on unikaalne ehk ainulaadne. VT LK28 VÄLJENDAMISE VÕIMALUSI.

 

Kodune ülesanne, tähtaeg 15.oktoober

 Loe läbi järgmine mõttekäik ja vasta kahele küsimusele. Vastami8sel lähtu tunnis õpitust ja blogis loetust. Oma vastus kirjuta kommenaatridesse või minu e-mailile: kaari.uussoo@gmail.com

Sinu uskumustest saavad sinu mõtted,
sinu mõtetest saavad sinu sõnad,
sinu sõnadest saavad sinu teod,
sinu tegudest saavad sinu harjumused,
sinu harjumustest saavad sinu väärtused,
sinu väärtustest saab sinu saatus.
                             Mahatma Gandhi

1.Selgita, mida sinu arvates tähendab eespool kirjutatud mõttekäik.
2. Kuidas see ütlus võiks olla seotud praeguse hetkega sinu elus.

Enesekasvatuse alused ja võimalused

Enesekasvatus on inimese sihipärane (eesmärgistatud) töö iseendaga enda arendamiseks.

Enesekasvatuse eelduseks on oskus ennast analüüsida ja oma vigu näha. Võrreldakse ennast teistega ja püüeldakse oma eesmärgi poole. Oluline on mitte leppida esialgse edu või ebaõnnestumisega, vaid endale järjekindlaid nõudmisi esitada. See aga nõuab tugevat enesevalitsust. Enesekasvatuseks on võimeline igaüks, kel jätkub tahtekindlust.

Enesekasvatuse võtteid: 

Enesekasvatusel on mitmeid erinevaid meetodeid, neid saab kasutada vastavalt olukorrale. (Loe näiteid õpikust lk 24)

• Enesetreening on sobiv olukorras, kus on vaja harjutada teatud tegevusi. Tegusid tuleb korrata, kuni sellest saab harjumus (nt. hammaste pesemine). Selleks on vaja enesekontrolli ja seda tuleb pikka aega harjutada.
  
• Enesesisendus e. autosugestioon on sobilik, kui inimene midagi kardab või tahab vabaneda halbadest harjumustest. See vormistatakse tavaliselt oleviku vormi ( nt. ma õpin hästi matemaatikat) ja see on ühtlasi ka lühike ja konkreetne. Kasutada on parem sisendust. (nt. ma ei karda ämblikke).
  
• Eneseveenmine sobib olukorras, kus on nii negatiivsed kui ka positiivseid külgi. Siis saab neid võrrelda ja leida õige lahendus. See on ühtlasi ka enese rahustamine, enesele millegi tõestamine.
  
• Eneseergutus ja enesekaristus tähendavad seda, kui endale midagi lubad või end millestki ilma jätad.
  
• Enesekasvatus on oluline tegur oma isiksuse kujundamisel ja see aitab teha õigeid valikuid.
   
   
  Enesekasvatust saad kasutada ka õppetöös:
  • Sea endale konkreetne eesmärk.
    Näiteks määrad kindla aja kui kaua teed koduseid ülesandeid ja püüad sellest ajast kinnipidada.Tähtis on, et sa analüüsiksid, millised takistused ja kiusatused võivad su plaani nurjata.
  • Hoia tähelepanu ülesandel, kasutades sisekõnet
    Sisenda endale näiteks : "Pean tööd tegema! Ma ei tohi!" , ei saaksid keskenduda oma kodusele ülesandele.
  • Kui sa suudad oma plaanist kinni pidada lõpuni, siis premeeri end
    luba endale midagi maitsvat ja meeldivat.

Inimese elutee kujundajad

Inimese eluteed kujundavad:

• pärilikkus - saame oma vanematelt kromosoomidega. Inimene saab kaasa 23 kromosoomi isa spermist ja 23 kromosoomi ema munarakust.Koolieas tähendab pärilikkus ennekõike õppimisvõimet. Geenidega võib kaasa saada:keelelise võimekuse, loogilis-matemaatilise võimekuse, muusikalise võimekuse, kehalise võimekuse, enesetunnetamise võimekuse, suhtlemisvõimekuse, naturalistliku võimekuse, ruumilise võimekuse.
• keskkond - milline on elu sinu ümber, kes on su sõbrad, milline on su kodus ja millised on su vanemad, milline on sinu kool.
• inimese enda tahe
• inimese valikud

KES OTSUSTAB SINU ELU TÄHTSAMAD TEGURID?

               SINU ÕPITULEMUSED, SINU SÕBRAD. SINU TEGEVUSE, SINU ELUKOHA

KUIDAS ISE ENDA ELUTEED KUJUNDADA?

              INIMENE PEAB ISE USKUMA JA TAHTMA, SEADMA EESMÄRKE JA TEGEMA TEADLIKKE VALIKUID OMA UNISTUSTE TÄIDEVIIMISEKS. 

Tähtsamad sündmused inimese eluteel

• Inimese sünd on suur ja ilus sündmus. Eriti rõõmustavad lapse vanemad, aga rõõmsad on ka kõik sugulased, sõbrad ja tuttavad. Laps saab endale nime ja edaspidises elus on sellel päeval tema sünnipäev.
  Sünnipäeva tähistavad inimesed läbi elu. Tähtsamaid sünnipäevi, selliseid mis lõpevad viie või nulliga, nimetatakse juubeliteks.
  
  
  
• Järgmised tähtsamad sündmused inimese elus on kooliminek ja kooli lõpetamine. Neid sündmusi võib järjestikku olla kohe mitu korda, sest tarkust kogutakse mitmeid aastaid ja mitmes koolis. Algul põhikool, siis gümnaasium ja ülikool. Õpitakse isegi tööl käimise ajal. Öeldakse, et inimene õpib kogu elu.

• Järgmine tähtis samm inimese eluteel on pere loomine. Kui noormees ja neiu teevad pulmad, siis nad abielluvad ja neist saab abielupaar. Tavaliselt võtab naine endale ka mehe perekonnanime. Kuid tänapäeval ei kiirusta noored inimesed kohe abielluma, vaid elavad koos ilma abiellumata. Siis nimetatakse seda vabaabieluks. Sellisel juhul on ka naisel-mehel erinev perekonnanimi.
  

• Järgnevalt sünnivad perre lapsed. Ema-isa ülesanne on nüüd nende õpetamine ja kasvatamine ning koolitamine, kuni nad oma elu hakkavad elama. Siis on vanemad juba vanad ja lapsed hoolitsevad omakorda nende eest.
  

• Inimese elutee lõpeb surmaga. Keegi meist ei ela igavesti, kord saame me vanaks ja siis saab elutee otsa. Mõnikord võib elutee lõppeda ka õnnetuse tõttu. Surnud inimesega jäetakse hüvasti matustel. Seejärel maetakse kirst või tuhaurn kalmistule ehk surnuaeda.

  

 

Lisa lugemist: AJALOOST

Kristlikul ajal puhastas ristimine või palve lapse ja liitis ta ühiskonnaga. Katsikul käimine ja hambaraha maksmine viitas ühiskonna soovile võtta uus tulija omaks.

Rinnast võõrutamise järel, oli 1-2aastane laps iseseisev isik. Kõndimine ja rääkimine tegid temast mänguealise. Varajane lapsepõlv ulatus 7aastani. Lapselt ei oodatud enne seda töö tegemist ja karistused olid leebed. 12 aastasena siirduti noorusesse. Laps oli nüüd sugu omav olend. Õed ja vennad ei tohtinud magada kõrvuti/koos. Algas töö ja täiskasvanuks kasvamine. Isad õpetasid poegi ja emad tütreid.

Noorusesse kuulus armulaual käimine 15-16 aastasena, kuhu pääses, kui tundsid ristiusu põhiteadmisi/tõdesid. Täisea mõõdupuuks peeti teatud oskuste valdamist. Poisi kõlblikkuse prooviks oli ree painutamine, vitsa panek toobrile, kirvevarre voolimine ja aiateiba käsitsi teritamine. Tüdrukutelt nõuti kõiki naistele omaste käsitööde tegemist.