HÄID JÕULE ja ILUSAT KOOLI VAHEAEGA!

KOHTUME UUEL AASTAL!

Kordamine

Vasta küsimustele (abiks on õpik lk 44-52) . Ootan vastusteks (e-mailile) sinu arvamust ja arusaamist sellest teemast!

• 
• Eneseavamiseks nimetatakse.....
• Konflikti põhjuseks võib olla .....
• Konflikti eduka lahendamise käigus õpid ....
• Läbirääkimiseks nimetatakse ....
• Läbirääkimise pidamisel tuleb arvestada .....
• Kompromissiks nimetatakse ...
• Kompromissi leidmist ja läbirääkimist peetakse parimaks konflikti lahendamise viisiks! Miks see nii on?

Minapilt ja enda väärtustamine

Kodunetöö, hinde parandamise info ja järgmise tunni info on teema all! Palun loe teema läbi, mõtle kaasa, valmistu järgmiseks tunniks! Järgnev materjal puudutab õpikus lehekülgi 38-43


KORDAME EELMISES TUNNIS ÕPITUT:

Minapilt ja enesehinnang

 Kes ma olen? Missugune on mu välimus? Millega ma tegelen? Mis on minu hobid? Mis mulle meeldib?

Minapilt kujuneb elu jooksul.
 Igal uuel eluetapil on uued ülesanded ja rollid: Väikelaps
                                                                            Lasteaialaps
                                                                            Algklassilaps
                                                                            Murdeealine
                                                                            Noorukiiga
                                                                            Täiskasvanuiga

Enesehinnang peegeldab rahulolu või rahulolematust iseendaga. Kuidas oled endaga rahul?
Enesehinnang võib olla madalam ja kõrgem. Ka enesehinnang muutub tavaliselt aja jooksul. Seda mõjutab nii enda mõtlemine kui ka teiste suhtumine sinusse.

                                                                            *  *  *

ENDA VÄÄRTUSTAMINE

Sinu mõtlemisest sõltub, kuidas sa sündmusi, teisi inimesi ja iseennast näed. Enda elu korraldamine ja juhtimine saab alguse iseendast. Üks võimalus selleks on ennast arendada ja endasse hästi suhtuda. Enda väärtustamine julgustab  avastama, õppima, armastama nii iseennast kui ka teisi.

ENNAST JA TEISI VÄÄRTUSTAV INIMENE MUUTUB TEISTE SILMIS HINNATUKS!

Igal inimesel on oma eripära, mis muudab ta ainulaadseks ja kordumatuks. Kuigi igaüks on enda juures millegagi rohke rahul ja millegagi vähem rahul, saab ta iseennast ikka armastada koos oma tugevuste ja nõrkade külgedega

Pea meeles!

Endasse suhtumise muutmine annab võimaluse ise oma eluteed kujundada.

Selleks, et ennast muuta, on vaja tegevusplaani , mis on vajalik, et teaksid kuhu sa jõuda soovid ja mida sa selleks tegema pead:

1.  eneseanalüüs
   (milline ma olen, mõelda oma tugevatele ja nõrkadele külgedele, et saada täpselt teada mida sa muuta tahad enda juures. Alusta sellega millega rahul oled ja siis alles millega mitte ja kuidas seda saaks muuta. vaata näidet õpikust lk 39 ja 42)
2. valmisoleku loomine
   ( ehk siis sa pead muutumiseks valmis olema ja sa pead seda muutust tahtma, mis tähendab, et sul peab selleks ka vastav meeleolu ja tuju olema. Mis aitab tuju tõsta?
   Märka enda juures seda, mis on tore? Mis on sinu saavutused? Märka ka väikeseid õnnestumisi! Püüa näha/märgata, et vigadest on võimalik samuti õppida!Veeda aega kasulikult, siis tunned end hästi!Mõtle asjadele ja tee midagi, millega oled ka varem hakkama saanud! Märka teiste positiivset suhtumist sinusse!)
3. eesmärkide seadmine
   (Pane paika kuhu tahad jõuda ja mida saavutada!Ära hakka muutma kõike korraga, üks-kaks asja korraga on lihtsam ja kindlam, näiteks soovid osata aega paremini planeerida)
4. ettevalmistus
   (teadmiste kogumine erinevatest allikatest, et näha olukorda eri vaatenurgast ja planeerida, mida edasi teha. Pane paika ´: Mida tuleb teha? Kuidas seda teha? Millega arvestada?
   uuri ka kaaslaste ja vanemaste arvamust.)
5. konkreetsete sammude sõnastamine
   (et mõtted ei ununeks, tuleb need kirja panna)
6. harjutamine
   ( muutused ei pruugi kohe toimuda ja võtavad aega. Pea seda meeles, kui kõik ei lähe kohe nii, nagu tahetakse. Niisugusel hetkel aitab sind mõtlemine sellele, mida sinu soovitud muutus sinu ellu tooks - mis oli üldse põhjus , et ennast muutma hakkasid!)
7. saavutatu hindamine (kui midagi on tehtud, siis tuleb seda analüüsida - miks mõni asi ei läinud plaanipäraselt, mis aitas plaani ellu viia. Analüüs annab võimaluse tulevikus paremini planeerida. )

Iga inimene on väärtus. Ennast väärtustada aitab positiivne mõtlemine.Oluline on ka kaaslaste toetus.

Usaldusväärsus, vastutustundlikkus, ausus, sallivus, õiglus, lugupidav suhtumine elukeskkonda ja selle hoidmine on omadused, mille üle sa võid uhkust tunda, kui sul need omadused on olemas!

KODUS:

Vasta küsimustele, vastuseid ootan e-mailile kaari.uussoo@gmail.com   Järgmine tund algab tunnikontrolliga teemal "Minapilt ja enda väärtustamine"

1. Nimeta vähemalt üks iseloomuomadus, mida enda juures kõrgelt hindad.
2. Nimeta vähemalt ´üks asi, mille oled oma kätega teinud ja mille üle oled uhke.
3. Too näide, kuidas oled osanud mingit probleemi edukalt lahendada.
4. Too näide olukorrast, kus teised on sinu tegevust kiitnud.
5. Too näide olukorrast, kus suutsid kiusatusele vastu seista (tahtsid midagi väga saada või teha, aga ei teinud ikkagi, ei saanud) ja jäid oma otsusele kindlaks.

Kellel on soov parandada 9.oktoober ja 10.oktoobri hinnet "2": PS! abi saad eelmise tunni materjalist!

Millised on enesekasvatuse võtted? Too näiteid ka oma elust!

Kuidas saad kasutada enesekasvatust oma õppetöös?

Minapilt (30.oktoober)

Teema MINA

Mõisted:

Minapilt - ettekujutus iseendast ja koosneb teadmistest iseenda kohta. Väljendab enesehinnangut.

Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul  ja muutub läbi elu.

Minapildi kujunemine

elusündmused, inimesed, kellega kokkupuututakse, inimene ise kujundavad minapilti. Seega minapilt võib muutuda märkamatul,t aga võib ka ise sihipäraselt end kasvatada ja kujundada.

Minapilt kujuneb tegevuses, vestluses, välimuses

Minapildil on 2 komponenti: hinnanguline ja kirjeldav

Hinnanguline komponent väljendab sinu suhtumist iseendasse (enesehinnang). NÄITEKS ma meeldin endale, kuna tegelen koduloomadega.

Enesehinnang on inimestel erinev väga madalast-väga kõrgeni välja.

See kuidas sa endasse suhtud sõltub palju sinu elust ja sellest kes sind ümbritsevad..

See kuidas sa ennast hindad on näha sinu tegevustes, mõtlemises, suhetes, eesmärkides ja kuidas sa toimetuled jne.

Kõrge enesehinnanguga (ma saan sellega hakkama, pean saama, ma olen ilus, nad ei naera minu üle) inimene suhtub endasse paremini kui madala enesehinnanguga (ma ei saa hakkama, olen kole, nad naeravad kindlasti minu üle).

ENESEHINNANGUT ON VÕIMALIK ISE KUJUNDADA. 

 

Kirjeldav komponent koosneb sinu teadmistest iseenda kohta. NÄITEKS ma tegelen koduloomaga ehk siis kes ja milline ollakse.
Saab kirjeldada erinevalt: vaata lk29

MINAPILT on unikaalne ehk ainulaadne. VT LK28 VÄLJENDAMISE VÕIMALUSI.

 

Kodune ülesanne, tähtaeg 15.oktoober

 Loe läbi järgmine mõttekäik ja vasta kahele küsimusele. Vastami8sel lähtu tunnis õpitust ja blogis loetust. Oma vastus kirjuta kommenaatridesse või minu e-mailile: kaari.uussoo@gmail.com

Sinu uskumustest saavad sinu mõtted,
sinu mõtetest saavad sinu sõnad,
sinu sõnadest saavad sinu teod,
sinu tegudest saavad sinu harjumused,
sinu harjumustest saavad sinu väärtused,
sinu väärtustest saab sinu saatus.
                             Mahatma Gandhi

1.Selgita, mida sinu arvates tähendab eespool kirjutatud mõttekäik.
2. Kuidas see ütlus võiks olla seotud praeguse hetkega sinu elus.

Enesekasvatuse alused ja võimalused

Enesekasvatus on inimese sihipärane (eesmärgistatud) töö iseendaga enda arendamiseks.

Enesekasvatuse eelduseks on oskus ennast analüüsida ja oma vigu näha. Võrreldakse ennast teistega ja püüeldakse oma eesmärgi poole. Oluline on mitte leppida esialgse edu või ebaõnnestumisega, vaid endale järjekindlaid nõudmisi esitada. See aga nõuab tugevat enesevalitsust. Enesekasvatuseks on võimeline igaüks, kel jätkub tahtekindlust.

Enesekasvatuse võtteid: 

Enesekasvatusel on mitmeid erinevaid meetodeid, neid saab kasutada vastavalt olukorrale. (Loe näiteid õpikust lk 24)

• Enesetreening on sobiv olukorras, kus on vaja harjutada teatud tegevusi. Tegusid tuleb korrata, kuni sellest saab harjumus (nt. hammaste pesemine). Selleks on vaja enesekontrolli ja seda tuleb pikka aega harjutada.
  
• Enesesisendus e. autosugestioon on sobilik, kui inimene midagi kardab või tahab vabaneda halbadest harjumustest. See vormistatakse tavaliselt oleviku vormi ( nt. ma õpin hästi matemaatikat) ja see on ühtlasi ka lühike ja konkreetne. Kasutada on parem sisendust. (nt. ma ei karda ämblikke).
  
• Eneseveenmine sobib olukorras, kus on nii negatiivsed kui ka positiivseid külgi. Siis saab neid võrrelda ja leida õige lahendus. See on ühtlasi ka enese rahustamine, enesele millegi tõestamine.
  
• Eneseergutus ja enesekaristus tähendavad seda, kui endale midagi lubad või end millestki ilma jätad.
  
• Enesekasvatus on oluline tegur oma isiksuse kujundamisel ja see aitab teha õigeid valikuid.
   
   
  Enesekasvatust saad kasutada ka õppetöös:
  • Sea endale konkreetne eesmärk.
    Näiteks määrad kindla aja kui kaua teed koduseid ülesandeid ja püüad sellest ajast kinnipidada.Tähtis on, et sa analüüsiksid, millised takistused ja kiusatused võivad su plaani nurjata.
  • Hoia tähelepanu ülesandel, kasutades sisekõnet
    Sisenda endale näiteks : "Pean tööd tegema! Ma ei tohi!" , ei saaksid keskenduda oma kodusele ülesandele.
  • Kui sa suudad oma plaanist kinni pidada lõpuni, siis premeeri end
    luba endale midagi maitsvat ja meeldivat.

Inimese elutee kujundajad

Inimese eluteed kujundavad:

• pärilikkus - saame oma vanematelt kromosoomidega. Inimene saab kaasa 23 kromosoomi isa spermist ja 23 kromosoomi ema munarakust.Koolieas tähendab pärilikkus ennekõike õppimisvõimet. Geenidega võib kaasa saada:keelelise võimekuse, loogilis-matemaatilise võimekuse, muusikalise võimekuse, kehalise võimekuse, enesetunnetamise võimekuse, suhtlemisvõimekuse, naturalistliku võimekuse, ruumilise võimekuse.
• keskkond - milline on elu sinu ümber, kes on su sõbrad, milline on su kodus ja millised on su vanemad, milline on sinu kool.
• inimese enda tahe
• inimese valikud

KES OTSUSTAB SINU ELU TÄHTSAMAD TEGURID?

               SINU ÕPITULEMUSED, SINU SÕBRAD. SINU TEGEVUSE, SINU ELUKOHA

KUIDAS ISE ENDA ELUTEED KUJUNDADA?

              INIMENE PEAB ISE USKUMA JA TAHTMA, SEADMA EESMÄRKE JA TEGEMA TEADLIKKE VALIKUID OMA UNISTUSTE TÄIDEVIIMISEKS. 

Tähtsamad sündmused inimese eluteel

• Inimese sünd on suur ja ilus sündmus. Eriti rõõmustavad lapse vanemad, aga rõõmsad on ka kõik sugulased, sõbrad ja tuttavad. Laps saab endale nime ja edaspidises elus on sellel päeval tema sünnipäev.
  Sünnipäeva tähistavad inimesed läbi elu. Tähtsamaid sünnipäevi, selliseid mis lõpevad viie või nulliga, nimetatakse juubeliteks.
  
  
  
• Järgmised tähtsamad sündmused inimese elus on kooliminek ja kooli lõpetamine. Neid sündmusi võib järjestikku olla kohe mitu korda, sest tarkust kogutakse mitmeid aastaid ja mitmes koolis. Algul põhikool, siis gümnaasium ja ülikool. Õpitakse isegi tööl käimise ajal. Öeldakse, et inimene õpib kogu elu.

• Järgmine tähtis samm inimese eluteel on pere loomine. Kui noormees ja neiu teevad pulmad, siis nad abielluvad ja neist saab abielupaar. Tavaliselt võtab naine endale ka mehe perekonnanime. Kuid tänapäeval ei kiirusta noored inimesed kohe abielluma, vaid elavad koos ilma abiellumata. Siis nimetatakse seda vabaabieluks. Sellisel juhul on ka naisel-mehel erinev perekonnanimi.
  

• Järgnevalt sünnivad perre lapsed. Ema-isa ülesanne on nüüd nende õpetamine ja kasvatamine ning koolitamine, kuni nad oma elu hakkavad elama. Siis on vanemad juba vanad ja lapsed hoolitsevad omakorda nende eest.
  

• Inimese elutee lõpeb surmaga. Keegi meist ei ela igavesti, kord saame me vanaks ja siis saab elutee otsa. Mõnikord võib elutee lõppeda ka õnnetuse tõttu. Surnud inimesega jäetakse hüvasti matustel. Seejärel maetakse kirst või tuhaurn kalmistule ehk surnuaeda.

  

 

Lisa lugemist: AJALOOST

Kristlikul ajal puhastas ristimine või palve lapse ja liitis ta ühiskonnaga. Katsikul käimine ja hambaraha maksmine viitas ühiskonna soovile võtta uus tulija omaks.

Rinnast võõrutamise järel, oli 1-2aastane laps iseseisev isik. Kõndimine ja rääkimine tegid temast mänguealise. Varajane lapsepõlv ulatus 7aastani. Lapselt ei oodatud enne seda töö tegemist ja karistused olid leebed. 12 aastasena siirduti noorusesse. Laps oli nüüd sugu omav olend. Õed ja vennad ei tohtinud magada kõrvuti/koos. Algas töö ja täiskasvanuks kasvamine. Isad õpetasid poegi ja emad tütreid.

Noorusesse kuulus armulaual käimine 15-16 aastasena, kuhu pääses, kui tundsid ristiusu põhiteadmisi/tõdesid. Täisea mõõdupuuks peeti teatud oskuste valdamist. Poisi kõlblikkuse prooviks oli ree painutamine, vitsa panek toobrile, kirvevarre voolimine ja aiateiba käsitsi teritamine. Tüdrukutelt nõuti kõiki naistele omaste käsitööde tegemist.